Erinevus totalitarismi ja diktatuuri vahel.

Totalitarism ja diktatuur

Sissejuhatus



Ehkki demokraatia on hoolimata mõningatest puudustest sellele kõige kallim ja nõutum valitsemisvorm, on riigiidee algusest peale olnud olemas veel mitmeid vorme. Need on despotism, türannia, totalitarism ja diktatuur ning nende vormide keskne mõte on demokraatiale äge vastandumine. Nii totalitarism kui ka diktatuur ei hooli täielikult kodanike põhiõigustest ja mõlemal on valitseja tahte rakendamisel teatud ühisjooned. Hoolimata sellest on nende kahe vahel mõned põhimõttelised erinevused ja käesolev artikkel püüab mõnda neist esile tuua ja selgitada.

Totalitarism

Totalitarism on a poliitiline riigi juhtimise kontseptsioon, kus ühiskonna iga liikme era - ja avalikku elu kontrollib ja jälgib poliitiline võimul olev partei. Kõik riik on sunnitud järgima valitsuse partei dikteeritud päevakorda.



Süsteemi kohaselt peab valitsus, valitsev partei ja valitsus pühaks riigile lojaalsust enamus kodanike jaoks. Võimupartei ja selle pooldajate poliitilist ideoloogiat peetakse riigiideoloogia sünonüümiks. Kodaniku inimväärtuse üle otsustatakse tema austuse ja lojaalsuse suhtes riigile. Totalitaarsed režiimid on agressiivselt natsionalistlikud ja rakendavad seadust halastamatult. Neil on mugav olla eraldatuses, kuna nad kardavad liberaalsete mõtete sisseimbumist. Natside valitsemine Saksamaal, kommunistlik valitsus Nõukogude liitudes ja Combodia on näited üle-eelmiste aastate totalitarismirežiimidest. Tänapäeva maailmas on totalitarism olemas Põhja-Koreas, Hiinas ja Iraanis. Totalitarism võib tekitada rassilise hegemoonia, mida Iraagis tunnistab äge natsionalist Saddam Husain. On selliseid totalitarismi riike nagu Pakistan ja Saudi Araabia, kus religioossed veendumused ja kitsendused moodustavad riigi põhiseaduse tuumiku.

Diktatuur

Diktatuur viitab autokraatlikule juhtimissüsteemile, kus üks inimene valitseb absoluutse kontrolliga inimeste, valitsuse, sõjaväe ja kohtusüsteemi üle. Diktatuuris ei eksisteeri õigusriiki ja diktaatori kapriise peetakse seaduseks, mida kõik ja kõik peavad järgima. Diktaator omandab võimu ilma rahva nõusolekuta ja jääb võimule, surudes julmalt maha igasuguse eriarvamuse hääle. Diktaator mõistab demokraatia vaimu mis tahes vormis väga kõrgelt ning administratsioon jahistab, hirmutab ja isegi füüsiliselt kõrvaldab kõiki, kes julgevad diktaatorile kuuletuda. Diktaator on pidevalt hirmul, et teda kukutab võimas ja ambitsioonikas opositsioon ning see muudab ta julmaks ja isegi barbaarseks.



Diktaator omandab võimu mitmel viisil, nagu näiteks pärilik, sõjaline riigipööre, väga vastuolulised põhiseaduslikud vahendid nagu hädaolukord, ja isegi valimise teel killustatud demokraatlikus õhkkonnas. Mitmel ajal toetavad, rahastavad ja kaitsevad diktaatoreid võimsad ärimehed ning manipuleeriv võõras võim. Peale Saksamaa Hitleri juhtimisel, Uganda Idi Amini juhtimisel, Kuuba Fidel Castro juhtimisel, Liibüa Muammar Gaddafi juhtimisel ja Zaire Mobutu Sese Seko juhtimisel on mõned kurikuulsad diktatuurid, mida maailm on näinud.

Kokkuvõte

    • Totalitarism põhineb üldjuhul mõnel hegemoonilisel poliitilisel ideoloogial; arvestades, et diktatuur võib sellisele ideoloogiale tugineda või mitte.
    • Totalitarismis peegeldab valitsemine võimupartei tahet; arvestades, et diktatuuris kajastub juhtimises inimese tahe.
    • Totalitarism seisneb selles, et parteid peavad riigi varjus kõike kontrollima. Diktatuuri eesmärk on võimu omandamine ilma inimeste nõusolekuta ja võimule kindlaks jäämine õiglase või pimeda abil.
    • Totalitarismis valib võimupartei rahva poolt alternatiivse poliitilise partei puudumisel, mis on nende arvates parem kui mitmeparteiline süsteem. Diktatuuris ei valita diktaatorit, vaid ta määrab ise või rahvas on sunnitud valima.
    • Totalitarism on keskne valitsuse ulatusele ja diktatuur võimule.
    • Totalitarismis jääb absoluutne võim erakonna kõrgeimale otsuseid tegevale organile. Diktatuuris jääb absoluutne võim individuaalsele diktaatorile, kellel on kokoteeriumile alluv võim.